ATIVIDADE WORKSHOP BA APREZENTASAUN AVALIASAUN TINAN KLARAN NO VALIDASAUN BA REZULTADU HUSI PROGRAMA AIHAN DIAK NO SAUDE DIAK

  • Postado em : Feb 6, 2026 15:45 pm 1 week atrás

Maliana, 06 de fevereiru 2026 world Vision ba programa BFBH/Ai-han Diak Saude diak,

Lansa Workshop ho nia tema ‘Aprezentasaun avaliasaun tinan klaran no mos validasaun ba rezultadu refere husi implementasaun atividade ba programa Aihan Diak Saude Diak’

Iha Edifisiu World Vision Maliana/Soso. Workshop refere partisipa husi Diretora Servisu Municipal apoiu ONG e OC (Rep), Diretor Servisu Municipal Agrikultura (Rep), Diretor Servisu Municipal Saude (Rep), no Chefe suku nain 3 kompostu husi Suku Balibo Vila, Cowa, Leohitu (Rep), no Hataz (Rep).

Objetivu husi workshop ida ne’e mak atu hasae no hadia status nutrisaun ne’ebé diak ba inan/mahein no labarik tinan lima (5) mai kraik, liu-liu iha komunidade nian. Workshop refere tau importánsia liu ba nutrisaun hahán ne’ebé saudavel, no prátika alimentasaun diak husi Inan to’o labarik ho tinan lima (5) mai mai kraik.

Alén husi ne’e, workshop ne’e mós iha objetivu atu hadia mudansa hahalok iha familia no komunidade, hodi prevene problema malnutrisaun. Partilha mos informasaun konaba hahán nutritivu ho materia lokál, no mós fó atensaun ba saúde inan no kresimentu labarik.

Jerente AM WVTL Bobonaro, Sra. Irim Tolentino, iha liafuan abertura hateten katak Aihan diak no saúde diak mak fundasaun prinsipál ba moris diak no futuru diak labarik sira, liu-liu labarik tinan lima (5) mai kraik. Iha fase ida ne’e, nutrisaun ne’ebé diak no balansu iha papel boot atu garante kresimentu fisiku, dezenvolvimentu mental, no kapasidade aprende labarik nian.

Programa Aihan Diak no Saúde Diak, ne’e iha objetivu atu hasa’e konsiensia, hatene no hahalok diak iha familia no komunidade kona-ba importánsia hahán nutritivu, uza materia lokál, no prátika moris saudavel. Liuhusi servisu hamutuk entre inan, familia, komunidade, no parte relevante sira, ita hein katak labarik sira bele moris saudavel, kbiit, no sai jerasaun futuru ne’ebé diak liu.

Iha mos diskusaun no validasaun ne’ebé hala’o entre governu no parseiru hatudu kompromisu hamutuk atu kontinua no esforsu atu garante sustentabilidade ba mudansa. Prosesu ne’e fó oportunidade atu avalia, hadia, no ajusta politika no asaun sira tuir realidade iha komunidade.

Governu no parseiro akorda atu servisu hamutuk iha planeamentu no implementasaun, hodi asegura katak mudansa ne’ebé halo bele sustenável no fó benefísiu ba ema hotu iha tempu naruk. Kolaborasaun ida ne’e konsidera hanesan fatin importante atu hametin responsabilidade, partisipasaun ativa, no propriedade komunidade nian ba mudansa sira ne’ebé hala’o.

Diskusaun no validasaun mos reforza nesesidade atu kontinua komunikasaun no monitorizasaun, hodi garante katak asaun sira ne’ebé toma bele la’o tuir objetivu no bele adapta tuir mudansa situasaun, atu alkansa dezenvolvimentu ne’ebé inkluzivu no sustenável.

Ikus liu, workshop ne’e hein atu fortalese servisu kolaborasaun entre lideransa lokal, profesional saúde, no komunidade, hodi kontinua apoiu esforsu governu no parseiru sira atu hadia no hasae status nutrisaun inan no labarik, hodi kria jerasaun ne’ebé saudavel, produtivu, no kbiit iha futuru.

#PV_SMAONGeOC


© 2026 Autoridade Município de Bobonaro