๐‘ฌ๐‘ฟ๐‘ช๐‘ฌ๐‘ณ๐‘ฌ๐‘ต๐‘ช๐‘ฐ๐‘จ ๐‘ท๐‘น๐‘ฌ๐‘บ๐‘ฐ๐‘ซ๐‘ฌ๐‘ต๐‘ป๐‘ฌ ๐‘จ๐‘ผ๐‘ป๐‘ถ๐‘น๐‘ฐ๐‘ซ๐‘จ๐‘ซ๐‘ฌ ๐‘ด๐‘ผ๐‘ต๐‘ฐ๐‘ช๐‘ฐ๐‘ท๐‘ฐ๐‘ถ ๐‘ฉ๐‘ถ๐‘ฉ๐‘ถ๐‘ต๐‘จ๐‘น๐‘ถ ๐‘ถ๐‘ญ๐‘ฐ๐‘ช๐‘ฐ๐‘จ๐‘ณ๐‘ด๐‘ฌ๐‘ต๐‘ป๐‘ฌ ๐‘ณ๐‘ถ๐‘ฒ๐‘ฌ ๐‘ฌ๐‘ต๐‘ฒ๐‘ถ๐‘ต๐‘ป๐‘น๐‘ผ ๐‘ฒ๐‘ถ๐‘ต๐‘จ๐‘ฉ๐‘จ ๐‘ช๐‘ถ๐‘ต๐‘บ๐‘ฌ๐‘ณ๐‘ฏ๐‘ถ ๐‘ช๐‘ถ๐‘น๐‘ซ๐‘ฌ๐‘ต๐‘จ๐‘บ๐‘จ๐‘ผ๐‘ต ๐‘ด๐‘ผ๐‘ต๐‘ฐ๐‘ช๐‘ฐ๐‘ท๐‘จ๐‘ณ ( ๐‘ช๐‘ช๐‘ด ).

14 September 2026

๐๐จ๐›๐จ๐ง๐š๐ซ๐จ ๐Ÿญ๐Ÿฐ ๐—ฑ๐—ฒ ๐—ฆ๐—ฒ๐˜๐—ฒ๐—บ๐—ฏ๐—ฟ๐˜‚ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”, Excelencia Presidente Autoridade Municipio Bobonaro, ๐‘บ๐’“. ๐‘ท๐’‚๐’–๐’๐’ ๐‘ด๐’๐’๐’Š๐’› ๐‘ด๐’‚๐’Š๐’‚, ๐‘ณ๐’Š๐’„.๐‘ซ๐’Š๐’“. oficialmente Loke enkontru konaba Conselho Cordenasaun Municipal ( CCM ), Iha salaun enkontru Maria Tapo Municipio Bobonaro.

Tuir secretariu asuntu Planeamento haktuir katak, Enkontru CCM fulan Setembro 2026 โ€“ Atualiza progresu serbisu sira durante neโ€™e realiza no bele diskute kona-ba dezafiu sira nebe ita hasoru iha serbisu loron-loron.

Objetivu sorumutu Conselho cordenasaun Municipal (CCM), ida neโ€™e atu relata kona-ba progresu exekusaun serbisu sira liga ho PDIM, PNDS no servisus relevante sira;

Iha fulan Agostu la konsege realiza CCM tamba Estrutura Autoridade no Servisus Munisipรกl sira hotu okupadu ho preparasaun orsamentu no proposta orsamentu liu-husi PPG sira neโ€™ebรฉ submete ona ba MAE no inklui iha Ministรฉriu responsavรฉl sira.

Partilha mos resultadu enkontru ho MJDAC kona-ba atleta sira neโ€™ebรฉ ba partisipa iha eventu realiza iha nasional no entrega ba SECAM sira hodi halo preparasaun ba ida neโ€™e.

Atualiza mos levantamentu dadus kona-ba fatin atu halo estasionamentu iha Mota-Ain neโ€™ebรฉ S.E. Ministro Administrasaun Estatal fo ona osan mai atu konstrui Estasionamento ihsa batugade.

Prosesu Monitorizasaun ba projetu PDIM no PNDS sira presiza intensifika no inklui iha Relatรณriu Mensรกl. Tรฉkniku PDIM no PNDS sira tenke asegura sira nia prezensa frequente iha fatin serbisu hodi fornese asistรฉnsia tรฉkniku nesesรกriu sira. Karik iha problema ruma liga ho implementasaun iha baze.

Intervensaun husi Presizente Autordiade Munisipรกl hanesan Presidente (CCM ).

Akresenta katak ita tenke tau Importรกnsia ba CCM no Serbisu Ekipa hodi bele kordena serbisu ba malu.

Servisu Autoridade Munisipรกl sira presiza fรณ importรกnsia ba CCM tamba CCM hanesan forum ida atu diskute no deside prioridade sira, avalia implementasaun no fรณ hanoin bebeik ba malu hodi hasae prestasaun serbisu iha ida-idak nia diresaun. Servisus Munisipรกl sira presiza serbisu hamutuk, iha koperasaun ba malu hodi bele kompleta malu, nuneโ€™e bele dudu dezenvolvimento Munisipiu Bobonaro ba oin. serbisu hautuk deit mak bele halo susesu liu tan iha kontekstu dezenvolvimentu iha Munisipiu ida neโ€™e.โ€ Hateten PAM Bobonaro.โ€

Iha enkontru neโ€™e Director PDIM apresenta mos konaba Projeto Prioridade sira neโ€™be mak implementa ona, no directora finansas apresenta mos konaba ezekusaun orsamento. Atu nuneโ€™e kada diresaun ida-idak bele hatene tuir ninia ezekusaun orsamento tinan 2026 nian. Director PNDS mos apresenta konaba projetu sira nebe mak implementa ona. Ekipa husi UNDP apresenta mos konaba progresu ba projetu sira nebe mak implementa iha Municipio Bobonaro.

Partisipa iha enkontru neโ€™e mak hanesan Presidente Conselho Cordenasaun Municipal, Secam nain 2, Directores servisu Municipal no Delegasaun teritorial, APA nain 6 Autoridade Lokal, Asesor no ekipa tekniku sira.

#Remata

#Media PAM Bobonaro.

๐—•๐—ผ๐—ฏ๐—ผ๐—ป๐—ฎ๐—ฟ๐—ผ, ๐Ÿญ๐Ÿญ ๐—ฑ๐—ฒ ๐—ฆ๐—ฒ๐˜๐—ฒ๐—บ๐—ฏ๐—ฟ๐—ผ ๐Ÿฎ๐Ÿฌ๐Ÿฎ๐Ÿฒ โ€” Sua Excelencia Presidente Autoridade Municipio Bobonaro Sr, Paulo Moniz Maia. Lic.Dir, Oficialmente loke DISEMINASAUN KONABA KUADRU JURIDIKU BA ENSINO SUPERIOR nebe mak halao husi Ministรฉriu Ensinu Superiรณr, Siรฉnsia no Kultura (MESSK), liu-hosi Diresaun-Jerรกl Ensinu Superiรณr no Siรฉnsia (DGESS), halaโ€™o atividade hanesan ๐๐ข๐ฌ๐ž๐ฆ๐ข๐ง๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐ค๐จ๐ง๐š-๐›๐š ๐‹๐ž๐ข ๐๐ž ๐๐š๐ฌ๐ž๐ฌ ๐๐จ ๐„๐ง๐ฌ๐ข๐ง๐จ ๐’๐ฎ๐ฉ๐ž๐ซ๐ข๐จ๐ซ ๐ง๐จ ๐ƒ๐ž๐ค๐ซ๐ž๐ญ๐ฎ-๐‹๐ž๐ข ๐ง๐žโ€™๐ž๐›รฉ ๐ค๐ซ๐ข๐š ๐ˆ๐ง๐ฌ๐ญ๐ข๐ญ๐ฎ๐ญ๐ฎ ๐๐จ๐ฅ๐ข๐ญรฉ๐ค๐ง๐ข๐ค๐ฎ ๐“๐ข๐ฆ๐จ๐ซ-๐‹๐ž๐ฌ๐ญ๐ž (๐ˆ๐๐“๐‹) halao iha salaun Maria Tapo Municipio Bobonaro.

Atividade neโ€™e kompostu husi sesaun prinsipรกl rua:

โ€ข ๐‹๐ž๐ข ๐๐š๐ณ๐ž๐ฌ ๐„๐ง๐ฌ๐ข๐ง๐ฎ ๐’๐ฎ๐ฉ๐ž๐ซ๐ข๐จ๐ซ: prinsรญpiu, organizasaun no inovasaun prinsipรกl sira;

โ€ข ๐Š๐ซ๐ข๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐ˆ๐๐“๐‹: misaun, estrutura, eskola sira no implementasaun iha territรณriu.

Objetivu atividade neโ€™e mak atu hasaโ€™e koรฑesimentu no kompreensaun parte relevante sira kona-ba kuadru jurรญdiku neโ€™ebรฉ regula ensinu superiรณr iha Timor-Leste, nuneโ€™e mรณs atu fasilita nia implementasaun efetiva no konsistente.

Iha intervensaun husi Sua Excelencia PAM Bobonaro haktuir katak, Hanesan ita hatene katak edukasaun mak prosesu ida organizadu atu hetan konesimentu, abilidade, valรณr sira, no kustume neโ€™ebรฉ bele ajuda ema ida hodi krese no hola parte iha sosiedade ida nia laran. Tamba sa mak edukasaun neโ€™e sai preokupasaun ida ba ita. Iha razaun sira hanesan tuir mai:

Ita preokupa edukasaun tamba edukasaun mak ajuda kresimentu pesoรกl inklui pensamentu krรญtiku sira, solusaun ba problema sira, no ajuda forma karaktรฉr neโ€™ebรฉ diak liu hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasaun ida;

Edukasaun mos ajuda hanorin regras kulturais, no hanorin oinsa ema bele moris hamutuk ho ema seluk iha sosiedade ida nia laran.

Edukasuan mos ajuda prepara ema ba serbisu no ajuda hatun povreja.

Konsidera importรกnsia husi edukasaun ba aspeitu hotu iha estadu ida nia laran liliu iha kontekstu Timor-Leste ninian, konstituisaun RDTL Art. 59, estadu rekonese no garante sidadaun hotu nia direitu ba edukasaun no kultura no harรญ sistema ensino bรกsiku ida universal. Pontu 4 husi artigu 59, akresenta katak estadu tenki garante ba sidadaun hotu-hotu, tuir sira-nia kapasidade, atu bele hetan eskola boot kona-ba investigasaun sientรญfika no hamoris/haburas arte.

Kumpri Artigu ida neโ€™e, Parlamento Nasionรกl hamosu Lei do Parlamentu. Nรบ 14/2008 hodi sai hanesan base ida ba edukasaun sira hotu iha Timor-Leste. Lei ida neโ€™e fรณ baze ba edukasaun hahรบ husi ensino pre-eskolรกr, ensino basico, ensino sekundรกria toโ€™o ensino superior. Hodi asegura katak ita nia prosesu aprendijazen sira lao ho qualidade liga ho ensino superior ninian.โ€ Hateten PAM Bobonaro.

Atividade neโ€™e hetan partisipasaun husi dirijente no funsionรกriu MESSK, sua Excelencia Presidente Autoridade Municipio Bobonaro no PNTL Municipio Bobonaro, organizasaun naun-governamentรกl, dosente, estudante no instituisaun ensinu superiรณr sira.

#๐‘น๐’†๐’Ž๐’‚๐’•๐’‚

#๐‘ด๐’†๐’…๐’Š๐’‚ ๐‘ท๐‘จ๐‘ด ๐‘ฉ๐’๐’ƒ๐’๐’๐’‚๐’“๐’.

๐‘ด๐’‚๐’๐’‚๐’•๐’–๐’•๐’, 30 ๐‘จ๐’ˆ๐’๐’”๐’•๐’– 2026.

Sua Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisรญpiu Bobonaro, Sr. Paulo Moniz Maia, Lic. Dir akompaรฑa husi SECAM Assuntu PIDI no Administradรณr Postu Administrativu postu (6) partisipa iha marsa saudรกvel hodi komemora loron konsulta popular 30 de Augusto Ba Dala-27, iha munisรญpiu Manatuto.

Iha รกmbitu Komemorasaun Aniversรกriu ba dala-27 Loron Konsulta Popular, Governu Timor-Leste liu husi Ministรฉriu Administrasaun Estatรกl hamutuk ho Autoridade Munisรญpiu Manatuto realiza Marsa Saudรกvel ho partisipasaun husi membru governu, autoridade militรกr, polรญsia, Prezidente Autoridade munisรญpiu 12 inklui RAEOA no rejiaun administrativa Ataรบro, funsionรกriu pรบbliku no komunidade Manatuto.

Marsa Saudรกvel neโ€™e hahรบ iha Ponte Munisรญpiu Manatuto no termina iha Kampo Obrato, fatin prinsipรกl ba serimรณnia komemorasaun loron istรณriku 30 de Agostu.

Atividade neโ€™e laโ€™os deโ€™it atu promove saรบde no atividade fรญzika, maibรฉ mรณs nuโ€™udรกr sรญmbolu unidade, espรญritu patriotizmu no kbiit koletivu povu Timor-Leste nian hodi hanoin hikas luta no sakrifรญsiu iha tinan 1999.

Sua Exelรฉnsia Ministru Administrasaun Estatรกl, Tomรกs do Rosรกrio Cabral neโ€™ebรฉ partisipa direita iha marsa neโ€™e hateten katak saรบde mak fundamentu ba dezenvolvimentu nasaun. Governu hakarak povu saudรกvel, forte no prontu atu kontinua konstrui nasaun tuir espรญritu 30 de Agostu.

Povu Manatuto hamutuk ho Governu marsa ba dame, marsa ba dezenvolvimentu, marsa ba Ukun Rasik-An.

Hafoin marsa, atividade kontinua ho serimรณnia ofisiรกl, animasaun kulturรกl nomos introdusaun husi autoridade munisรญpiu sira iha Kampo Obrato. Eventu ne’e nakonu ho animasaun sira ne’ebรฉ fรณ ksolok ba populasaun sira liu husi distribui door prize hanesan, telefone, laptop, bisikleta, jeleira no mรกkina fase roupa, prรฉmiu sira ne’e distribui husi membru governu sira ba populasaun sira iha munisipiu Manatuto.

Eventu ne’e, kontinua ho animasaun mรบzika husi banda Estatรกl, Lahane group, banda arquiris, Anar band ho Grupo mรบzika Laclubar.

#Remata

#Mรฉdia PAM Bobonaro

๐‘ซ๐‘ฐฬ๐‘ณ๐‘ฐ, 28 ๐‘จ๐’ˆ๐’๐’”๐’•๐’– 2026, Sua Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisรญpiu Bobonaro Sr. Paulo Moniz Maia, Lic.Dir partisipa iha atividade Simpรณziu Timor-Leste OceanX: Siรฉnsia ba Futuru Azรบl, neโ€™ebรฉ realiza iha Sentru Konvensaun Dรญli, ho tema โ€œFrom Science to Action: Applying the OceanX Timor-Leste 2025 Mission Findingsโ€.

Atividade refere iha kolaborasaun ka parseiru entre Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmรฃo ho OceanX. Simpรณziu refere partisipa husi Membru Governu relevante sira, reprezentante parseiru lokรกl no internasionรกl hodi haforsa kooperasaun iha รกrea siรฉnsia Tasi nian no hasaโ€™e dezenvolvimentu no sustentabilidade ekonรณmia azรบl iha Timor-Leste.

Sua Exelรฉnsia Primeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmรฃo afirma katak Timor-Leste tenke transforma rezultadu investigasaun sientรญfika kona-bรก tasi no oseanu sai asaun konkretu hodi proteje ambiente no dezenvolve Ekonomia Azรบl neโ€™ebรฉ sustentรกvel.

Sua Exelรฉnsia Primeiru-Ministru hateten Timor-Leste iha potensiรกl mariรฑu boโ€™ot tanba nia lokalizasaun iha Triรขngulu Korรกl, ho biodiversidade mariรฑa neโ€™ebรฉ riku. Maibรฉ, potensiรกl neโ€™e mรณs lori responsabilidade atu proteje tasi hosi ameasa hanesan mudansa klimรกtika, poluisaun no peska ilegรกl.

Tuir Sua Exelรฉnsia Primeiru-Ministru, dadus hosi Misaun OceanX Timor-Leste 2025 importante atu apoia Governu iha implementasaun polรญtika Ekonomia Azรบl, inklui peska no akuakultura sustentรกvel, turizmu marรญtimu, konservasaun, enรฉrjia renovรกvel no kriasaun empregu bรก povu.

โ€œ๐ƒ๐ž๐ณ๐ž๐ง๐ฏ๐จ๐ฅ๐ฏ๐ข๐ฆ๐ž๐ง๐ญ๐ฎ ๐ž๐ค๐จ๐ง๐จฬ๐ฆ๐ข๐ค๐ฎ ๐ง๐จ ๐ฉ๐ซ๐จ๐ญ๐ž๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐š๐ฆ๐›๐ข๐ž๐ง๐ญ๐šฬ๐ฅ ๐ญ๐ž๐ง๐ค๐ž ๐ซ๐ž๐Ÿ๐จ๐ซ๐ฌ๐š ๐ฆ๐š๐ฅ๐ฎ, ๐ฅ๐ข๐ฎ๐ก๐จ๐ฌ๐ข ๐ค๐จ๐จ๐ฉ๐ž๐ซ๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐ž๐ง๐ญ๐ซ๐ž ๐†๐จ๐ฏ๐ž๐ซ๐ง๐ฎ, ๐Ž๐œ๐ž๐š๐ง๐—, ๐ฌ๐ข๐ž๐ง๐ญ๐ข๐ฌ๐ญ๐š๐ฌ, ๐ฎ๐ง๐ข๐ฏ๐ž๐ซ๐ฌ๐ข๐๐š๐๐ž, ๐ฌ๐จ๐ฌ๐ข๐ž๐๐š๐๐ž ๐ฌ๐ข๐ฏ๐ขฬ๐ฅ, ๐ฌ๐ž๐ญ๐จฬ๐ซ ๐ฉ๐ซ๐ข๐ฏ๐š๐๐ฎ ๐ง๐จ ๐ค๐จ๐ฆ๐ฎ๐ง๐ข๐๐š๐๐ž,โ€Xefe Governu hateten.

Iha okaziaun hanesan, Diretora Ezekutiva Gabinete Fronteira Rai no Marรญtima, atuรกl Xefe Gabinete Primeiru-Ministru, Elizabeth Exposto, afirma katak rezultadu peskiza no deskobrimentu hosi Misaun OceanX 2025 sei sai baze importante atu hametin koรฑesimentu kona-bรก tasi no biodiversidade, no apoia implementasaun Polรญtika Ekonomia Azรบl Timor-Leste.

Elizabeth hateten, Governu tau ona tasi nuโ€™udรกr parte importante hosi ajenda dezenvolvimentu sustentรกvel nasaun nian, inklui esforsu atu afirma direitu soberania marรญtima.

Tanba neโ€™e peskiza sientรญfika, edukasaun no komunikasaun sai nuโ€™udรกr xave prinsipรกl iha Polรญtika Ekonomia Azรบl, tanba fornese koรฑesimentu no konsiรฉnsia atu suporta protesaun, konservasaun no uzu sustentรกvel bรก rekursu tasi nian.

โ€œ๐ƒ๐š๐๐ฎ๐ฌ ๐Ÿ๐จ๐ฎ๐ง ๐ค๐จ๐ง๐š-๐›๐šฬ ๐ฆ๐š๐ฉ๐ž๐š๐ฆ๐ž๐ง๐ญ๐ฎ ๐ญ๐š๐ฌ๐ข, ๐›๐ข๐จ๐๐ข๐ฏ๐ž๐ซ๐ฌ๐ข๐๐š๐๐ž ๐ง๐จ ๐ž๐ค๐จ๐ฌ๐ข๐ฌ๐ญ๐ž๐ฆ๐š ๐ก๐จ๐ฌ๐ข ๐Ž๐œ๐ž๐š๐ง๐— ๐ฌ๐ž๐ข ๐š๐ฃ๐ฎ๐๐š ๐†๐จ๐ฏ๐ž๐ซ๐ง๐ฎ ๐ข๐๐ž๐ง๐ญ๐ข๐Ÿ๐ข๐ค๐š ๐๐š๐ฅ๐š๐ง ๐๐ขโ€™๐š๐ค ๐ฅ๐ข๐ฎ ๐š๐ญ๐ฎ ๐ฉ๐ซ๐จ๐ญ๐ž๐ฃ๐ž ๐ง๐จ ๐ฃ๐ž๐ซ๐ž ๐ซ๐ž๐ค๐ฎ๐ซ๐ฌ๐ฎ ๐ฆ๐š๐ซ๐ข๐งฬƒ๐ฎ, ๐ข๐ง๐ค๐ฅ๐ฎ๐ข ๐ฅ๐ข๐ฎ๐ก๐จ๐ฌ๐ข ๐ฉ๐ฅ๐š๐ง๐ž๐š๐ฆ๐ž๐ง๐ญ๐ฎ ๐ž๐ฌ๐ฉ๐š๐ฌ๐ฎ ๐ฆ๐š๐ซ๐ขฬ๐ญ๐ข๐ฆ๐ฎ, ๐šฬ๐ซ๐ž๐š ๐ฉ๐ซ๐จ๐ญ๐ž๐ฃ๐ข๐๐š ๐ญ๐š๐ฌ๐ข ๐ง๐ข๐š๐ง ๐ง๐จ ๐š๐ฏ๐š๐ฅ๐ข๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐ข๐ฆ๐ฉ๐š๐ค๐ญ๐ฎ ๐š๐ฆ๐›๐ข๐ž๐ง๐ญ๐šฬ๐ฅ,:Elizabeth Exposto hateten.

Ekonรณmia Azรบl mรณs tenke kria indรบstria foun, empregu no oportunidade investimentu ba povu, liuhusi setรณr hanesan peska, akuakultura, turizmu mariรฑu, transporte marรญtimu, konstrusaun rรณ no produsaun masin.

Pieribone konsidera Universidade Nasionรกl Timor Lorosaโ€™e (UNTL) iha papรฉl importante atu liga rezultadu misaun ho ensinu, peskiza estudante no dezenvolvimentu kapasidade sientรญfika nasionรกl, inklui liuhosi asesu bรก dadus no ekipamentu, envolvimentu iha anรกlize no publikasaun sientรญfika.

Misaun OceanX Timor-Leste 2025 halaโ€™o peskiza kona-bรก ambiente tasi, inklui mapeamentu tasi-okos, observasaun biodiversidade, halibur espรฉsime no dadus oioin kona-bรก ekosistema mariรฑu.

Rezultadu sira-neโ€™e sei kontribui bรก hametin baze sientรญfika atu apoia foti desizaun nasionรกl kona-bรก konservasaun biodiversidade no ahu-ruin korรกl, jestaun peska, ordenamentu espasu marรญtimu, Parke Nasionรกl Ataรบro no dezenvolvimentu Ekonomia Azรบl.

Ekonรณmia Azรบl involve รกrea barak, maibรฉ desizaun sira tenke konsidera evidรฉnsia sientรญfika, nesesidade komunidade, prioridade ekonรณmika no rekursu pรบbliku neโ€™ebรฉ limitadu.

Simpรณziu neโ€™e organiza hosi Governu Timor-Leste liuhosi Gabinete Fronteira Terrestre no Marรญtima (MBO) hamutuk ho OceanX, ho objetivu atu transforma koรฑesimentu sientรญfiku hosi Misaun OceanX Timor-Leste 2025 sai asaun prรกtika bรก protesaun ambiente, dezenvolvimentu sustentรกvel no fortalese Ekonรณmia Azรบl Timor-Leste.

#Remata

#Media PAM Bobonaro

Dรญli 25-27/08/2026, Sua Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisรญpiu Bobonaro Sr. Paulo Moniz Maia, Lic.Dir kontinua partisipa iha reuniaun Komitรฉ Revizaun Polรญtika (KRP), iha salaun auditorium Kay Rala Xanana Gusmรฃo, Ministรฉriu Finansas, Aitarak-Laran, Dรญli.

Governu liu husi Komitรฉ Revizaun Polรญtika (KRP), kontinua halo diskusaun ba Prioridade Polรญtika Governu (PPG) ho objetivu atu prioritiza nesesidade nomรณs rasionaliza despeza estadu. Nuneโ€™e orsamentu Governu nian sai realistiku, sustentรกvel no orienta loos ba rezultadu.

Iha Tersa-Feira, 25/08/2026, Komitรฉ Revizaun Polรญtika (KRP) halo diskusaun ba PPG 23-22-5 no 6 maka hanesan;

โ€ข Opsoens PPG 23: Efisiรฉnsia Edukasaun No Eskola Pรบblika Seletiva Multilรญngua, instituisaun sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka ME, FI, MPIE no MKAS.

โ€ข Opsoens PPG 22: Transparรฉnsia no Efisiรฉnsia husi Protesaun Sosiรกl, instituisaun sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka MSSI, MF, MKAS, MPIE, INDICA.IP no CNR.

โ€ข Opsoens PPG 5: Halo Apoiu Dezenvolvimentu sai Efisiente liu, instituisaun sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka MF, MKAS, MS, ME no MAPPF.

โ€ข Opsoens PPG 6: Kontrola Nivel Funsionรกriu no Profรญsionalizmu, instituisaun sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka MF, KFP no GPM.

Iha Kuarta-Feira, 26/08/2026, Komitรฉ Revizaun Polรญtika (KRP) halo diskusaun ba PPG 9-4-20 no 26 maka hanesan;

โ€ข Opsoens PPG 9: Vizibilidade Despezas Obrigatorias, instituisaun sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka MF (lรญder), MKAS (prinsipรกl segundu), MSSI, MKLAN, MJ no APORTIL,I.P.

โ€ข Opsoens PPG 4: Redus Inefisiensia, instituisaun sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka MF (lรญder), MKAS (prinsipรกl segundu), CAC, MS, ME no MAPPF.

โ€ข Opsoens PPG 20: Seguransa Bee no Saneamentu Bรกziku ba Komunidade, instituisaun sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka MOP (lรญder), BTL,EP (prinsipรกl segundu), MPIE, Autoridade Munisipiu nomรณs (ANAS,IP).

โ€ข Opsoens PPG 26: Justisa Fiskรกl husi Operasaun Governu Sub-Nasionรกl nian, instituisaun sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka MAE (lรญder), MF (prinsipรกl segundu), Autoridade Munisipiu, RAEOA, MPIE no INETL,IP.

Iha Kinta-Feira, 27/08/2026, Komitรฉ Revizaun Polรญtika (KRP) halo diskusaun ikus hodi finaliza PPG 1-10-12 no 21 maka hanesan;

โ€ข Opsoens PPG 1: Jestaun Prudente ba Fundu Petroleo, instituisaun no entidades sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka Ministรฉriu Finansas nudaar lรญder, Membru IX Governu Konstitusionรกl, Autoridade Lokรกl, Autoridade Komunitรกria inklui Dirijete sira husi liรฑa ministรฉriu.

โ€ข Opsoens PPG 10: Kona-ba Veikulu, Viajen no Hahan/Catering, instituisaun sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka Ministรฉriu Finansas (lรญder), Ministรฉriu Interior (prinsipรกl segundu), Ministรฉriu Kordenadรณr Asuntu Sosiais, Ministรฉriu Saรบde, Ministรฉriu Edukasun no Ministรฉriu Defeza.

โ€ข Opsoens PPG 12: Aprovizionamentu, Kontratus, Fornesedores no Pagamentu de Faturas, instituisaun sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka Fundu Infraestrutura (lรญder), Ministรฉriu Finansas, Ministรฉriu Obras Pรบblikas, Komisaun Nasionรกl Aprovizionamentu, Ajensia Dezenvolvimentu Nasionรกl, Institutu Pรบbliku, Rejiaun Administrativa Espesiรกl Oecusse Ambeno, Munisipius nomรณs Ministรฉriu Planeamentu no Investimentu Estratรฉjiku.

โ€ข Opsoens PPG 21: Kustu Aas husi Eletrisidade, Estradas no Pontes, instituisaun sira neโ€™ebรฉ envolve iha PPG neโ€™e maka Ministรฉriu Obras Pรบblikas (lรญder), Eletrisidade Timor-Leste, Ministรฉriu Planeamentu no Investimentu Estratรฉjiku, Institutu Jestaun Ekipamentu no Apoiu Dezenvolvimentu Infraestrutura.

Komitรฉ Revizaun Polรญtika (KRP) lidera husi S.E. Primeiru Ministru Sr. Kay Rala Xanana Gusmรฃo, inklui membru sira kompostu husi S.E.Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadรณr Asuntus Ekonรณmikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Sr. Francisco Kalbuadi Lay, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadรณr Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurรกl no Abitasaun Komunitรกria Sr. Mariano Assanami Sabino, Ministra Finansas Sra. Santina Josรฉ Rodrigues F. Viegas Cardoso, Ministru Obras Pรบblikas Sr. Samuel Marรงal, Ministru Planeamentu no Investimentu Estratรฉjiku Sr. Gastรฃo Francisco de Sousa, Vise-Ministra Finansas Regina de Jesus de Sousa. Observadรณr sira mai husi SEII, KFP, INDICA nomรณs ADTL.

#Remata

#Media PAM Bobonaro

๐‘ด๐’‚๐’๐’‚๐’•๐’–๐’•๐’, 03 ๐‘บ๐’†๐’•๐’†๐’Ž๐’ƒ๐’“๐’– 2026.

Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisรญpiu Bobonaro, Sr. Paulo Moniz Maia, Lic.Dir, hamutuk ho Sekretรกriu munisipรกl Planeamentu, Investimentu Dezenvolvimentu Integradu no Administradรณr Postu Administrativu Bobonaro, Balibo no Atabae partisipa iha atividade inaugurasaun no asina plaka ba ponte prinsipรกl iha Munisรญpiu Manatuto. Ponte neโ€™ebรฉ atribui ho naran Mons. Martinho da Costa Lopes hetan mรณs bensaun husi Dom Leandro Maria Alves, Bispu Dioseze Baucau.

Atribuisaun naran ๐Œ๐จ๐ง๐ฌ. ๐Œ๐š๐ซ๐ญ๐ข๐ง๐ก๐จ ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š ๐‹๐จ๐ฉ๐ž๐ฌ ba ponte neโ€™e nuโ€™udar forma ida hodi fรณ omenajen, hatudu apresiasaun, respeitu, gratidaun no rekoรฑesimentu ba figura importante iha istรณria Igreja no luta ba justisa, dignidade no direitu umanus iha Timor-Leste.

Ponte neโ€™e rasik inaugura hosi Sua Exelรฉnsia Prezidente Repรบblika Demokrรกtika de Timor-Leste, Sr. Josรฉ Ramos-Horta. Iha serimรณnia atribuisaun naran ponte neโ€™e, Sua Exelรฉnsia Preziente RDTL Sr. Josรฉ Ramos-Horta halo asinatura iha plaka ponte nian, nuโ€™udar parte husi momentu ofisiรกl neโ€™ebรฉ marka atribuisaun naran “Ponte ๐— ๐—ผ๐—ป๐˜€. ๐— ๐—ฎ๐—ฟ๐˜๐—ถ๐—ป๐—ต๐—ผ ๐—ฑ๐—ฎ ๐—–๐—ผ๐˜€๐˜๐—ฎ ๐—Ÿ๐—ผ๐—ฝ๐—ฒ๐˜€”. Husi ponte neโ€™ebรฉ uluk hanaran “Ponte Manatuto”.

Prezidente Repรบblika iha nia diskursu afirma katak, “Ita iha Manatuto, Monsenhor Martinho da Costa Lopes nia moris-fatin, atu fรณ omenajen ba mane ida neโ€™ebรฉ pertense ba istรณria rai ida-neโ€™e nian, ba istรณria Igreja Katรณlika nian, ba istรณria rezistรฉnsia nian, no ba istรณria ita nia nasaun nian.” Prezidente mรณs realรงa katak momentu neโ€™e profundamente pesoรกl tanba nia iha oportunidade atu koรฑese pesoalmente ho Monsenhor Martinho.

“Ami serbisu hamutuk iha Estadus Unidus Amรฉrika no iha Europa, tenik Prezidente RDTL.”

Exelรฉnsia Prezidente fรณ sasin katak maske ema obriga Monsenhor Martinho sai husi nia rai, maibรฉ nia ho aten-barani nafatin denunsia krime sira neโ€™ebรฉ halo ba povu Timor-Leste. “Haโ€™u lembra no rona nia koโ€™alia ho fiar. Nia lian la hamosu รณdio ka vingansa. Nia koโ€™alia kona-ba povu Timor nia sofrimentu ho tristeza ida neโ€™ebรฉ haโ€™u sei la haluha. Maibรฉ, bainhira nia koโ€™alia kona-ba Timor, nia matan hetan fali forsa. Tanba, maske ema hasai tiha nia husi nia rai, nia nunka husik atu ema hasai tiha Timor husi nia fuan.”

Biografia husi Mons. Martinho da Costa Lopes moris iha Laleia, Manatuto, 11 Novembru 1918, no mate iha Lisboa, Portugal, 27 Fevereiru 1991. Nia halaโ€™o knaar nuโ€™udar Naโ€™i Lulik, Deputadu Timor nian ba Asembleia Nasionรกl Portugal, no Administradรณr Apostรณliku Dioseze Dรญli.

Serimรณnia ne’e partisipa husi membru Governu sira, korpu diplomรกtiku, no รณrgaun soberania, lรญder Igreja Katรณlika husi Dioseze tolu Dรญli, Baucau no Maliana, Autoridades Munisipais, no seguransa husi F-FDTL no PNTL hamutuk ho komunidade sira iha Manatuto.

Remata

#Mรฉdia PAM Bobonaro

https://www.facebook.com/share/p/1LikSjH64H

๐๐จ๐›๐จ๐ง๐š๐ซ๐จ ๐Ÿ๐Ÿ• ๐๐ž ๐Œ๐š๐ซาซ๐จ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”, ekipa husi Uniรฃo Nasional Escuterios Timor Leste, (UNETL) halo audensia ho sua excelencia Presidente Autoridade Municipio Bobonaro, iha salaun enkontru VIP Municipio Bobonaro.

Enkontru neโ€™e koalia konaba programa neโ€™ebe mak UNETL atu implementa mak hanesan Jambore ou Akampamento nebe mak sei halao iha Municipio Bobonaro.

Tuir Presidente Autoridade Municipio Bobonaro haktuir katak, hanesan autoridade sempre fo apoio ba aktividade nebe mak UNETL atu halao, tamba Uniรฃo Nasional Escuterios Timor Leste mak sai hanesan aspirasaun nebe mak diak ba joven foin sae sira no fo motivasaun nebe mak diak ba joven sira iha Timor Leste Liu-liu iha Municipio Bobonaro.โ€ Hateten Presidente Autoridade Municipio Bobonaro.โ€

Tuir Presidente UNETL haktuir katak, Uniรฃo Nasional Escuterios Timor Leste nafatin fo apoio no kontribui ba Autoridade Municipio nia servisu no mos ba programa estadu nian.

Iha enkontru neโ€™e partisipa husi Presidente Autoridade Municipio Bobonaro, Secretario Administrasaun Finansas, Presidente Uniรฃo Nasional Escuterios Timor Leste ho nia ekipa sira.

#Media PAM Bobonaro.

๐๐จ๐›๐จ๐ง๐š๐ซ๐จ ๐Ÿ๐Ÿ” ๐๐ž ๐Œ๐š๐ซาซ๐จ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”, Sua Excelencia Presidente Autoridade Municipio Bobonaro Sr, Paulo Moniz Maia, Lic.Dir. oficialmente loke enkontru konaba Konsellu Kordenasaun Municipal ( CCM ). Iha salaun Maria Tapo Municipio Bobonaro.

Iha enkontru neโ€™e sua excelencia Presidente Autoridade Municipio Bobonaro haktuir katak, ohin loron ita hotu hamutuk iha fatin ida neโ€™e hodi halao ita nia enkontru konaba Konsellu Kordenasaun Municipal nian, hodi deskuti programa sira nebe mak ita atu implementa, no sorumutu ida regular ita halo kada fulan hodi partilha ba malu asuntu sira importante no biban ida neโ€™e, atu ita bele hola desizaun sira, no mos ligadu ho rezultadu avaliasaun kondisaun Minima ita Municipio Bobonaro hetan Muito Bom, no mos Frajilidade no rekomendasaun sira. Oinsa mak bele uza Sistema administrasaun ba iha dijitalizasaun no jestaun rekursu Umanu.โ€ Hateten Presidente Autoridade Municipio Bobonaro.โ€

Iha enkontru neโ€™e asesor nebe mak reprejenta director planeamento aprezenta konaba frajilidade no rekomendasaun husi rezultadu ekipa avaliasaun kondisaun Minimu, husi director edukasaun aprezenta mos konaba progresu implementasaun programa merenda escolar iha Municipio Bobonaro, no aprezentasaun esboso sirkular higiene e ordem publika, diskusaun no aprovasaun iha konsellu kordenasaun Municipal.

Enkontru neโ€™e partisipa husi Presidente Consellu Cordenasaun Municipal, Secretario Municipal nain 3, Linhas directores servisu Municipais no delegasaun Territorial, administrador posto administrativo nain 6, Autoridade local, asesor no ekipa tekniku sira.

#Media PAM Bobonaro.

๐๐จ๐›๐จ๐ง๐š๐ซ๐จ, ๐Ÿ๐Ÿ‘ ๐๐ž ๐Œ๐š๐ซาซ๐จ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”, Sua Excelencia Presidente Autoridade Municipio Bobonaro, Sr, Paulo Moniz Maia,Lic.Dir. Oficialmente Loke enkontru hamutuk ho fornesedor PNDS nivel Municipal iha salaun Maria Tapo.

Iha enkontru neโ€™e Presidente Autoridade Municipio Bobonaro husu ba fornesedor sira tenke ezekuta projeitu nebe mak iha tuir nia data no tempu nebe mak determinadu, tamba projeitu PNDS nian barak mak abandona hela tamba fornesedor sira fornese material no halo konstrusaun tarde no la tuir data nebe mak determina ona, no kada suku 50 iha Municipio Bobonaro, kada suku iha projetu ida, no koalia ligadu mos ba projetu Estasionamento nebe mak sei implementa iha Motain suku Batugadu iha tempo tuir mai,โ€ Hateten Presidente Autoridade Municipio Bobonaro,โ€

Iha enkontru neโ€™e partisipa husi Presidente Autoridade Municipio Bobonaro, Director PNDS Municipio Bobonaro, enginario tekniku PNDS nian, no mos Fornesedor hamutuk 120 iha Municipio Bobonaro.

#Media PAM Bobonaro.

๐—•๐—ผ๐—ฏ๐—ผ๐—ป๐—ฎ๐—ฟ๐—ผ, ๐Ÿญ๐Ÿฎ ๐—ฑ๐—ฒ ๐— ๐—ฎ๐—ฟาซ๐—ผ ๐Ÿฎ๐Ÿฌ๐Ÿฎ๐Ÿฒ, Sua Exelรฉnsia Presidente Autoridade Municipio Bobonaro, Sr,๐๐š๐ฎ๐ฅ๐จ ๐Œ๐จ๐ง๐ข๐ณ ๐Œ๐š๐ข๐š, ๐‹๐ข๐œ.๐ƒ๐ข๐ซ. . hamutuk ho Ministru Administrasaun Estatรกl (MAE), ๐“๐จ๐ฆ๐š๐ฌ ๐๐จ ๐‘๐จ๐ฌ๐š๐ซ๐ข๐จ ๐‚๐š๐›๐ซ๐š๐ฅ no Repezentante Programa Nasaun Unidas bรก Dezenvolvimentu (PNUD), Sra. ๐Š๐š๐ญ๐ฒ๐ง๐š ๐€๐ซ๐ ๐ฎ๐ž๐ญ๐š hamutuk ho Sua Exelรฉnsia Primeiru Ministru (PM), ๐Š๐š๐ฒ ๐‘๐š๐ฅ๐š ๐—๐š๐ง๐š๐ง๐š ๐†๐ฎ๐ฌ๐ฆ๐šฬƒ๐จ ho membros do Governo, halaโ€™o inagurasaun bรก edifรญsiu Balkaun รšniku (BU) iha Postu Administrativu Maliana, Munisรญpiu Bobonaro.

Prezensa Balkaun รšniku neโ€™e atu hakbesik prestasaun servisu bรก sidadaun sira iha Municipio Bobonaro, moderniza no simplifika servisu atendimentu bรก pรบbliku ho lalais no fรกsil, no bele promove transparรฉnsia hodi governasaun di’ak besik-liu bรก povu.

Balkaun รšniku ne’e estabelese bรก ida-siak iha territรณriu, liu-liu iha Bobonaro neสผebรฉ mai ho ekipamentu foun no lori servisu governamentรกl sira atu trata Billete Identidade (BI), Pasaporte, no Sertidaun Kriminรกl hodi hamenus tempu, kustu no todan bรก viazen sidadaun sira ne’ebรฉ hela doโ€™ok hosi kapitรกl.

“๐Ž๐›๐ซ๐ข๐ ๐š๐๐ฎ ๐›๐šฬ ๐๐ซ๐จ๐ ๐ซ๐š๐ฆ๐š ๐๐š๐ฌ๐จ๐ข๐ง๐ฌ ๐”๐ง๐ข๐๐š๐ฌ ๐ง๐ข๐š๐ง ๐›๐šฬ ๐ƒ๐ž๐ณ๐ž๐ง๐ฏ๐จ๐ฅ๐ฏ๐ข๐ฆ๐ž๐ง๐ญ๐ฎ, ๐ฉ๐š๐ซ๐š๐›๐žฬ๐ง๐ฌ ๐›๐šฬ ๐๐จ๐›๐จ๐ง๐š๐ซ๐จ. ๐”๐ณ๐š ๐ข๐๐š-๐ง๐ž’๐ž ๐ก๐จ ๐๐ข’๐š๐ค, ๐ž๐ฏ๐ข๐ญ๐š ๐Ÿ๐š๐ฅ๐ฌ๐ข๐Ÿ๐ข๐ค๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐๐š๐๐ฎ๐ฌ ๐ง๐จ ๐๐จ๐ค๐ฎ๐ฆ๐ž๐ง๐ญ๐ฎ๐ฌ. ๐“๐ž๐ง๐ค๐ž ๐ฌ๐ž๐ซ๐ฏ๐ข๐ฌ๐ฎ ๐ก๐จ ๐ซ๐ž๐ฌ๐ฉ๐จ๐ง๐ฌ๐š๐›๐ฅ๐ข๐๐š๐๐ž ๐ง๐จ ๐ข๐ง๐ญ๐ž๐ ๐ซ๐ข๐๐š๐๐žโ€. Hateten Primeiru Ministru.โ€

Xefe Governu husu

Ministru Administrasaun Estatรกl (MAE), Tomรกs do Rosรกrio Cabral informa katak Balkaun รบniku neโ€™e estabelese uluk iha munisรญpiu Manatuto, Baucau, Ataรบro, Aileu, Manufahi, Covalima no Oecusse, remata ho Bobonaro, Ermera no Lautรฉm sei inaugura iha semana oin. Sira neโ€™ebรฉ sei iha prosesu konstrusaun maka munisรญpiu Viqueque ho Ainaro.

Balkaun รšniku maka sistema ida integradu, servisu hamutuk ho liรฑa ministeriรกl sira liu-liu Ministรฉriu Justisa.

Servisu neโ€™e hetan apoiu mรณs hosi Ministรฉriu Transporte no Komunikasaun (MTK) tanba prosesu sira neโ€™e tomak presiza internet. Alende neโ€™e servisu hamutuk mรณs ho Programa Nasaun Unidas bรก Dezenvolvimentu (PNUD) desde tinan 2023.

โ€œ๐๐š๐ฅ๐ค๐š๐ฎ๐ง ๐”ฬ๐ง๐ข๐ค๐ฎ ๐ข๐๐š-๐ง๐ž’๐ž ๐›๐ž๐ฅ๐ž ๐Ÿ๐š๐ฌ๐ข๐ฅ๐ข๐ญ๐š ๐ง๐จ ๐ ๐จ๐ฏ๐ž๐ซ๐ง๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐›๐ž๐ฌ๐ข๐ค ๐ฅ๐ข๐ฎ-๐ญ๐šฬ๐ง ๐›๐šฬ ๐ฉ๐จ๐ฏ๐ฎ. ๐ˆ๐๐š-๐ง๐ž’๐ž ๐ฌ๐š๐ข ๐ฌ๐ž๐ง๐ญ๐ซ๐ฎ ๐ข๐๐š ๐†๐จ๐ฏ๐ž๐ซ๐ง๐ฎ ๐ฌ๐ž๐ง๐ญ๐ซ๐šฬ๐ฅ ๐ง๐ข๐š๐ง, ๐ข๐ง๐Ÿ๐จ๐ซ๐ฆ๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐ญ๐จ๐ฆ๐š๐ค ๐ข๐ก๐š-๐ง๐ž’๐ž. ๐๐š๐ฅ๐ค๐š๐ฎ๐ง ๐”ฬ๐ง๐ข๐ค๐ฎ ๐ข๐ก๐š ๐ฏ๐š๐ง๐ญ๐š๐ฃ๐ž๐ง ๐ฆ๐š๐ค๐š ๐ž๐ฆ๐š ๐š๐ญ๐ฎ ๐ฆ๐š๐ข ๐ญ๐ซ๐š๐ญ๐š ๐๐จ๐ค๐ฎ๐ฆ๐ž๐ง๐ญ๐ฎ ๐ข๐ญ๐š ๐ญ๐š๐ฆ๐š, ๐ข๐ญ๐š ๐๐š๐๐š ๐ง๐ฎฬ๐ฆ๐ž๐ซ๐ฎ, ๐ฅ๐š๐ข๐ก๐š ๐ž๐ฆ๐š ๐ข๐๐š ๐ฆ๐š๐ค ๐ฆ๐š๐ข ๐ซ๐ž๐ฉ๐ซ๐ž๐ณ๐ž๐ง๐ญ๐š,” hateten. PNUD, Katyna Argueta.โ€

kongratula Governu TL tanba ho prezensa Balkaun รšniku neโ€™e bele reforsa liu-tรกn prestasaun servisu pรบbliku bรก sidadaun sira. Balkaun รšniku reprezenta etapa prรกtika ida bรก administrasaun pรบbliku ida neโ€™ebรฉ efisiente, transparante.

Partisipa iha serimonia Inagurasaun ne’e, partisipa husi Sua Excelencia Primeiru Ministru, Ministru Administrasaun Estatal, Ministru MPIE, Ministru Justisa, no membro do Governo sira seluk, Presidente Autoridade Municipio Bobonaro, Directores Municipal no delegasaun teritorial Autoridade Lokal sira.

#Remata Media PAM Bobonaro.

#Ministรฉrio da Administraรงรฃo Estatal.

ยฉ 2026 Autoridade Municipio Bobonaro